Saturday, March 29, 2008

luule toidab kirjandust

"nii nunnu lugu"

minu nunnu kiisumiisu
putru sööb ja kala ja
homme päeval ta kastreerin
arstijuures salaja

minu teine kiisumiisu
piima palju lisaks joob
olen loomasõber suur ja
aitab sterilisatsioon

kerasid mu kiisumiisu
teine poegi kandis ta ja
olen üpris tavaline
kodulooma sandistaja

**

vastus:

OLED SA KUNAGI TÄNAVALT ÜLES KORJANUD VÄLJA TORGATUD SILMADEGA VÕI MURTUD KÄPPADEGA VÕI MUUDMOODI VIGASEKS PIINATUD KASSIPOJA?
OLED SA LEIDNUD PRÜGIKASTIST KILEKOTITÄIE n-ö POOLUPUTATUD MÄRGI KASSIPOEGI, KELLEST POOLED ON VEEL ELUS JA NÄUGUVAD MEELEHEITLIKULT?
OLED SA NÄINUD KASSI, KES ON AUTOMOOTORISSE KINNI JÄÄNUD JA SEAL RIBADEKS KISTUD?
OLED SA NÄINUD KASSI, KES ON KASSE TAPMA TREENITUD TAKSIKOERTE POOLT LÕHKI KISTUD?

VÕI OLEDKI SINA ÄKKI SEE, KES NEED POOLELUS KASSIPOJAD SINNA PRÜGIKONTEINERISSE PAIGUTAS, PEAASI, ET EI PEAKS KODULOOMA SANDISTAMA?

on ju ilus mõelda, et las loomal olla tema rõõmud ja et kui looma modifitseerimata kujul pidada ei saa, siis ära pea.
aga...
emasel kassil on valud, kui tal jooksuaeg on. see panebki ta niimoodi käituma, nagu ta käitub. ja seda on omakorda valus vaadata, peale selle et ta kipub siis valesse kohta pissima ja karjub kui ratta peal.
tabletid mõjuvad lisaks vähi tekitamisele veel ka neerudele halvasti. neil on kõrvalmõjud nagu kõikidel inimeste rohtudelgi.
ok, lasen kassil keppida, palju ta iganes tahab.
mida ma teen sel juhul 2 x 5 kassipojaga aastas?
UPUTAN PELDIKUPOTTI???

ah et miks ma siis üldse kassi pean?

mu esimene linnakass oleks ära tapetud, kui ma teda endale võtnud ei oleks. tema oli kastreerimata ja kippus kodust ära jooksma ja see talle saatuslikuks saigi - ta jäi umbes neljaaastaselt auto alla.

teise kiisu, selle, kes kaks nädalat tagasi peaaegu 16aastaselt (mis inimeseaastates teeks nii umbes 78-80) kiisudemaale läks neerude pärast, võtsin ma põhimõtteliselt tänavalt ehk selle tõid mu toonase töökoha trepikotta kaks tunkedes töömeest, kes olid kiisu ilmselt kuskilt keldrist leidnud. see loom, kes toona mahtus peopessa, toitis ära rohkem kui sada kirpu, me lugesime need parasiidid nimelt üle, kui kiisut kaks päeva neist puhtaks rookisime ja tema sai kahed pojad enne, kui me otsustasime opi teha. poegi oli kokku 10, neist üks suri titena, 6 läks võõrastele inimestele ja nende saatusest ei tea ma midagi, kolm tuttavatele, neist omakorda kaks jäid üsna pea auto alla ja ühe võtsid tema uute omanike maja aiast laste silme all kaasa mingid purjus nõmedad nolgid, kes väga tõenäoliselt piinasid selle kiisu surnuks.

selle kassi eluajal korjasin ma tänavalt üles päris mitu kassipoega, harisin nad puhtaks ja hankisin neile uued kodud. ma loodan, et neil on hästi läinud. vähemalt üks neist oli varem olnud kodune kiisu, kellest omanikel ilmselt sügisel suvilaperioodi lõppedes kopp ette sai sai ja kes toodi eramajade rajooni, kus ma tollal elasin ja visati lihtsalt autost tänavale. ülejäänud olid prügikastikiisud.

ühe leitud umbes 5-6kuuse kiisu lasin ka loomakliinikus magama panna. tema sain kätte 8-12aastaste laste käest, kes teda hoovis piinasid ja temast muuhulgas ka rulaga üle sõitsid. sellest hoolimata oli laste käest päästetud kiisu sõbralik, nii et ilmselt samuti kodust toodud. sellel kassil olid aga tasakaaluhäired (kas need olid tal juba enne ja sellepärast ta suvalisse hoovi visatigi, et omanikud ei osanud temaga midagi peale hakata või oli see piinamise tulemus, ma ei tea) - ta ei seisnud jalgadel, vaid kukkus ümber ja liikus roomates, tema pea tudises kogu aeg ja ei saanud õieti süüagi. sellest hoolimata üritas ta meeleheitlikult auku kraapida, kui tal häda tuli. ma arvan, et see päev, kui ma selle kiisu loomakliinikusse viisin, oli mu elu kõige kurvem päev üldse.
p.s. kui ma kassi piinanud laste emadega sellest rääkida üritasin, teatas üks mulle, et tema pole midagi näinud ja ei taha sellest midagi teada ja mina valetan, temal on head lapsed ning teine ütles, et las lapsed teevad, mis tahavad, peaasi et nad talle toas närvidele ei käi.

ja nüüd võtan ma kasside turvakodust kaks täiskasvanud kassi, kes mõlemad on olnud koduloomad ja kodust välja visatud. jah, mõlemad on ka steriliseeritud. ühel neist jäävad sinnasamasse turvakodusse maha pooleaastased pojad ja ma loodan väga, et ka nemad endale toreda kodu leiavad. ja ise võtan täiskasvanud kassid sellepärast, et neil on raskem kodu leida kui kassipoegadel.

ja ma tahan näha, kui sul selle kohta kas või poolt sõnagi öelda on. siis palun juba kohale tulla ja isiklikult öelda. tänan tähelepanu eest.

**

ma lihtsalt ei saa sellest kuidagi üle või siis saan

5 Comments:

Blogger Tiiu said...

Kõik on tore, aga ma ikkagi loeksin meelsamini ükski kord elus, et keegi muretseb tänvalapse pärast. See on kummaline, kuidas loomi poputatakse ja selle hea nähtuse kõrvalt puudub võime kaasa tunda hüljatud lastele.

10:58 PM  
Blogger wonderwoman said...

:) Ega's üks kaastunne teist välista. :)

Eile õhtul sattusin seda lugu lugema ja ei saanud enam peast. Jap, kategooriast "igal asjal on miljon külge." Kõigil on ju siin õigus. Oleneb lihtsalt vaatevinklist.
Ja kui kõik vaatevinklid ühte luuletusse panna, siis ma ikka veel loeksin seda praegu. :P

(Ei suutnud kommimata jätta. :) )

1:24 AM  
Blogger Ranno said...

Pseudo

2:23 AM  
Blogger Marek said...

Gondry tegi sellise loo
http://tiny.cc/P56S2

10:50 AM  
Blogger tiux said...

aga mix sa neid poisse ei tapnud?ma oleks seda teinud,ma oleks nende raseda ema ka trepist alla lükanud ja jalaga kõhtu peksnud kuni see lootevärd kes arvatavasti samasugune kasvab kui nemad ilmavalgust poelx näinud.olex nad ema nähes bensiiniga üle kallanud ja põlema pannud,nad on selle ära teeninud.kui ma peaksin kunagi midagi sellist nägema,siis tapan need isikud,kes inimese nime ei vääri,nad sovivad vaid biolagunevates jäätmeteks vannun,soovin südamest et nad täisealiseks ei elaks,või kui elavad siis neil nii suurte väärarengutega lapsed sünnivad et ellu ei jää.põlegu kuhugi sisse.

4:08 PM  

Post a Comment

<< Home