Tagasivaade

Projekti "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes 2009" kolmas ekipaaž ( Kauksi Ülle, Triin Tasuja, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk) külastas Pärnu- ja Saare maakonna raamatukogusid. Läbiva teemana kerkis kõigis neljas kohtumispaigas esile küsimus - "Kuidas kirjanikel ka MASU ajal läheb, kas TÄPE on juba kohal ja PUPU puudutab ning kui palju kogu see raske aeg on keskmise Eesti kirjaniku elu muutnud?" Olavi vastas sellele küsimusele lihtsalt ja kokkuvõtvalt - kuna Eesti kirjaniku jaoks pole lähiminevikus olnud mingit märkimisväärset tõusu, pole eriti ka kuskile langeda.
Allikukivi raamatukogus pakkusid tulist arutelu Triin Tasuja teravalt ausad ja otsekohesed tekstid, milledes kohati sisalduvad vägisõnad ja äng nii mõnegi vanema raamatukogukülastaja prillid uduseks ajas. Miks seda roppust vaja on? Kas tõesti pole millestki ilusast kirjutada? Vot meie nooruse ajal oli LUULE! Kui asi läks liiga teravaks, haarasin kitarri ja laulsin lüüriliselt, kuidas mul on kodus neli jäätist.
Kauksi Ülle luges omi tekste võru keeles ja pälvis kõikidel kohtumistel hulgaliselt huvi võru keele ja kultuuri küsimustes. Esitati ka teistsuguseid küsimusi: Kas Te ei arva, et Võru murre mõjub Eesti keelele hävitavalt? Keegi meist seda ei arvanud. Eesti keel on niigi väike ja kas te ei karda, et igasugu murded ju söövad ta lõpuks ära...? Ei karda.
Kohtumised kõigis neljas raamatukogus olid sisukad ja meeldivad. Põnevaim sünergia lugejate ja kirjanike vahel saavutati minu hinnanguil Orissaare raamatukogus, kus kirjandushuvilised ei piirdunud ainuüksi küsimustega, vaid toimus ka analüütiline arutelu nii Triinu luuletuste, Olavi romaanide, Ülle näidendite ja siinkirjutaja laulude üle.
Kahte meeldivat ja harivat päeva jäävad meenetes meenutama raamat, teekruus, purk mett, soojad labakud ja pastakas. Kõik mida ühele kirjutajale talveks vaja.