lemming nagel ja avo paistik
tegime aapoga kaks luuletust
aapo tegi lemming nagelist
ja mina avo paistikust
head lugemist!
*
ma näen
kunstnik lemmingut
seismas jõhvi kontserdimaja trepil
auväärt kultuuritegelase
ainsaks ihukatteks
on niudeid varjav lõuendiriba
elunäinud silmad vaatavad
möödujaid taamal seisavad
tumedates ülikondades mehed
juhtmejupikesed kõrvas
neil on ebamugav
vaikides sirutab kunstnik lemming
vastuvõtule minejate suunas
päevinäinud kaabut
aga keegi ei julge
selle poole vaadatagi
viimaks astub söakas peaminister
häbi tundmata ja sirge seljaga
kunstnik lemmingu ette
sirutab käe
ja paneb kaabu endale pähe
*
see oli siis lemming nagelist
järgnev on avo paistikust...
*
ma näen
kunstnik avot
seismas jõhvi kontserdimaja trepil
auväärt kultuuritegelase
ainsaks ihukatteks
on niudeid varjav multifilmilint
elunäinud silmad vaatavad
möödujaid taamal seisavad
tumedates ülikondades mehed
juhtmejupikesed kõrvas
neil on ebamugav
vaikides sirutab kunstnik avo
vastuvõtule minejate suunas
päevinäinud klaabut
aga keegi ei julge
selle poole vaadatagi
viimaks astub söakas peaminister
häbi tundmata ja sirge seljaga
kunstnik avo ette
sirutab käe
ja paneb klaabu endale pähe
***
aapo tegi lemming nagelist
ja mina avo paistikust
head lugemist!
*
ma näen
kunstnik lemmingut
seismas jõhvi kontserdimaja trepil
auväärt kultuuritegelase
ainsaks ihukatteks
on niudeid varjav lõuendiriba
elunäinud silmad vaatavad
möödujaid taamal seisavad
tumedates ülikondades mehed
juhtmejupikesed kõrvas
neil on ebamugav
vaikides sirutab kunstnik lemming
vastuvõtule minejate suunas
päevinäinud kaabut
aga keegi ei julge
selle poole vaadatagi
viimaks astub söakas peaminister
häbi tundmata ja sirge seljaga
kunstnik lemmingu ette
sirutab käe
ja paneb kaabu endale pähe
*
see oli siis lemming nagelist
järgnev on avo paistikust...
*
ma näen
kunstnik avot
seismas jõhvi kontserdimaja trepil
auväärt kultuuritegelase
ainsaks ihukatteks
on niudeid varjav multifilmilint
elunäinud silmad vaatavad
möödujaid taamal seisavad
tumedates ülikondades mehed
juhtmejupikesed kõrvas
neil on ebamugav
vaikides sirutab kunstnik avo
vastuvõtule minejate suunas
päevinäinud klaabut
aga keegi ei julge
selle poole vaadatagi
viimaks astub söakas peaminister
häbi tundmata ja sirge seljaga
kunstnik avo ette
sirutab käe
ja paneb klaabu endale pähe
***
0 Comments:
Post a Comment
<< Home